Lemmiklooma autos sõidutamine on paljude eestlaste jaoks igapäevane tegevus, kuid sageli ei mõelda sellele, et ka lemmikloom peab olema autos turvavarustusega kinnitatud. Lahtine loom autos ei ole risk ainult talle endale, vaid ka juhile – ta võib järsu pidurduse või kokkupõrke saada tõsiselt viga ja muutuda tõsiseks ohuks ka teistele autos viibijatele.
„Autojuhid mõistavad hästi, miks tuleb nii end kui kaasreisijaid kinnitada turvavööga või paigutada pagas nii, et see sõidu ajal liikuma ei hakkaks. Kuid vähem mõeldakse, et sõidukis tuleb kinnitada ka oma lemmikloom. Sageli ei teadvustata, et lahtiselt autos viibiv lemmikloom võib järsu pidurduse või kokkupõrke saada tõsiselt viga ning muutuda tõsiseks ohuks ka teistele autos viibijatele. Nii võivad süütuna näival tegevusel olla karmid tagajärjed,“ ütles Mobire teenindusjuht Gert Vatt.
„Lemmiklooma transportimisel sõidukis tuleb esmalt tagada, et loom ei takistaks sõiduki ohutut juhtimist. Selleks tuleb piirata lemmiklooma sõidu ajal vabalt ringi liikumist. Lemmiklooma süles hoidmine sõidu ajal ei ole ohutu nii nagu ka looma lahtiselt hoidmine sõitjateruumis seda pole,“ rõhutas Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sirle Loigo.
Väike loom ei pruugi õnnetuse korral sugugi väike oht olla
Kokkupõrke, äkkpidurduse või muu järsu manöövri korral paiskub kinnitamata loom inertsist liikumise suunas liikumise kiirusega edasi kuni miski peatab keha liikumise.
„See on puhas füüsika: kinnitamata esemed ja loomad paiskuvad edasi jõuga, mis on eseme massist kordades suurem ja see võib see isegi väikestel kiirustel inimesele eluohtlik olla. Rusikareegel ütleb, et kümnekilone koer paiskub kokkupõrkel linnakiiruselt 50 km/h edasi jõuga, mis vastab ~300 kilosele raskusele; maanteekiirusel kokkupõrkel paiskuks sama koer edasi juba ligi tonnise eseme jõuga. Kindlasti tasub mõelda sellele, mis juhtub, kui sellise jõuga ese (või loom) peaks tagaistmelt eesistujale selga lendama ning mis juhtub looma endaga, kui ta suure hooga vastu istmeid, esiklaasi või sõitjaid lendab,“ rõhutas Loigo. „Lemmiklooma heaolu ja tema enda kaitsmine on sama tähtsad.“
Ohutus algab korrektsest turvavarustusest
Vatt toonitab, et turvavarustuse kasutamise olulisus ei piirdu ainult liiklusõnnetustega. „Vabalt liikuv loom võib hüpata juhi sülle, segada pedaalide kasutamist või varjata nähtavust, mis võib viia ohtliku olukorrani enne, kui õnnetus üldse juhtub,“ sõnas ta.
Kõige ohutum on lemmiklooma transportida transpordipuuris, salongis spetsiaalsete turvatraksidega kinnitatuna või sõiduki pagasiruumis, kui see on sõitjateruumist eraldatud sobiva võrgu või vaheseinaga.
“Korralik transpordipuur, turvatraksid või eraldatud pagasiruum võivad õnnetuse korral päästa nii looma kui ka inimese elu. Looma turvaliseks transportimiseks olemas mitmeid lahendusi, mis arvestavad nii looma kui ka auto eripäraga,“ rääkis Vatt.
Kõige kindlamaks ja ohutumaks peetakse tugeva metallkonstruktsiooniga turvapuure, mis on läbinud avariitestid ning pakuvad koerale maksimaalset kaitset.
Väiksemate koerte ja kasside sõidutamiseks kasutatakse sageli plastikust transpordipuuri, mida saab turvavöö abil istmele kinnitada. Samuti kasutatakse turvatrakse ja spetsiaalseid turvarihmu, mis kinnitatakse turvavöö või isofix-klambri külge. Need hoiavad looma paigal ja välistavad olukorra, kus ta järsu pidurduse tõttu kuskile vastu põrkub või ukse avamise järel ootamatult autost välja jookseb.
Lisaks looma kinnitamisele ja turvalisusele tuleb talle tagada piisavalt õhku, õige temperatuur, joogivesi, söök ning ka pausid.
“Oluline on mõelda, milline lahendus sobib just sinu loomale ja sõiduharjumustele. Lemmikloom on pereliige. Kui kinnitame autos turvavöö enda ja oma lähedaste kaitsmiseks, tasub samamoodi mõelda ka sellele, kuidas kaitsta sõidu ajal oma neljajalgset kaaslast,“ lisas Vatt.