Vähesest kütusest auto paagis annab märku armatuuril süttiv kütusetuluke, mis juhib tähelepanu sellele, et paagis olev kütus on langenud alla ⅛ vajalikust mahust. Kuigi on teada, et mootori tööks on kütus hädavajalik, ei tule sõidukijuhtidele uudisena, et auto liigub üldjuhul ka siis, kui kütus näidiku järgi on otsakorral. Peaaegu tühja paagiga on võimalik sõita küll, aga kui inimene kütusekulu piisavalt tähelepanelikult ei jälgi ja paagi tilgatumalt tühjaks sõidab, võib juhtuda, et kütus paagis saab otsa enne, kui saabub esimene tankla ja auto jääb tee peale seisma.
Iga autojuhi õnnistus on see, kui auto armatuuril asetsev seier maksimaalselt täis kütusepaaki näitab. Kahjuks ei kesta see õnnetunne igavesti, sest vastavalt auto kütusekulule tuleb regulaarselt bensiinijaamas paaki täitmas käia, et autoga soovikohaselt sõita saaks. Autot omada on tore, aga pidev vajadus seda tankida ja selle eest maksta tekitab inimestes paraku negatiivseid emotsioone, sest see võtab aega ja on kallis.
Seetõttu sõidavad mõned juhid paagis järel oleva kütusega viimase võimaliku piirini, et säästa raha ja aega ning käia tankimas võimalikult harva. Tõenäoliselt ei ole kogenud autojuhtide jaoks võõras otsustada tühjeneva bensiinipaagi tulukesega siiski edasi sõita ning lihtsalt loota, et mingil hetkel avaneb võimalus tee ääres autot tankida.
Tegelikult ei tea ju keegi täpselt, kui kaua nulli lähedase kütusepaagiga sõita saab, mistõttu kaasneb sellega mitmeid riske, millest tasub teadlik olla. Auto kütusesüsteem on loodud pidevalt töötama, kütust töötlema ja selle efektiivseks toimimiseks on oluline, et paak oleks piisavalt täis. Vastupidisel juhul võivad rängalt kahjustada saada mitmed kütusesüsteemi osad, näiteks kütusepump ja -filter.
Tühja kütusepaagiga sõitmine ei ole üldjuhul mõistlik, sest:
- nii võib teadmatus kohas tee peale jääda;
- see põhjustab kütusepumba ülekuumenemist;
- tühi paak ja kütusetorud võivad roostetama hakata;
- võib põhjustada õhu sattumist kütusesüsteemi (eriti kriitiline diiselmootoritega sõidukitel).
Allpool on pikemalt selgitatud tähtsamaid põhjuseid, miks ei tohiks auto kütusepaaki täiesti tühjaks sõita ja kuidas kahjustab see auto kogu kütusesüsteemi. Lisaks on alljärgnevalt ümber lükatud müüt, mis ütleb, et regulaarselt tühjemapoolse paagiga sõitmine pikendab auto madalamast kaalust tulenevalt sõiduulatust.
Tühja paagiga sõites võid teadmatus kohas tee peale jääda
Tühja kütusepaagiga teadmatusse kohta tee peale jäämine võiks olla piisavalt hirmutav faktor, mis julgustaks autojuhte sõiduki paaki regulaarselt täis hoidma ja kütusetulukese põlema süttides esimesel võimalusel bensiinijaama poole sõitma.
Eriti kriitiline on olukord siis, kui viibitakse kütuse otsa lõppedes hõredalt asustatud piirkonnas, kus ei leidu lähimate kilomeetrite raadiuses ühtegi bensiinijaama. Parem oleks, et sellisesse olukorda sattunud inimesel on kaasas laetud akuga mobiiltelefon, et endale abi kutsuda.
Täpselt sama ebameeldiv on tee peale jäämine tiheda liiklusega piirkondades, kus võid tühjaks sõidetud kütusepaagiga liikluse mitmeks tunniks seisata, kuni lõpuks abi saad. Eriti problemaatiline on kinni jääda kiirteel, kuhu on abi osutavatele autodele ligipääs piiratud ja kus suurtel kiirustel liikuvad autod tee ääres abi ootavatele inimestele ohtu tekitada võivad.
Ka juhuslikelt sõidukijuhtidelt on tulusa abi saamine kaheldav, eriti kui tegu on võõraste inimestega. Lisaks ei ole soovitatav oma sõiduki juurest lahkuda, kuna see avab võõrastele võimaluse autost midagi varastada. Parem oleks usaldada spetsialiste, kes oskavad õigeid juhiseid anda, et tagada nii tee ääres ootavate inimeste kui teiste liiklejate turvalisus, ja teavad, kuidas olukord probleemideta lahendada.
Mõnes olukorras, kui jääd ootamatult tee peale – näiteks rehvi lõhkemisel või avarii puhul – tuleb kasuks, kui auto on kindlustatud. Sellisel juhul pakub kindlustus õnnetuse korral tasuta auto- või puksiirabi. Kui aga tee peale jäämise põhjus on kütuse otsa lõppemine, peetakse seda juhi enda eksimuseks ning kõik kulud, sh puksiirabi tellimine, tuleb katta juhil ise.
Seesugust ohtlikku olukorda on tegelikult lihtne vältida. Enne igat pikemat sõitu tuleb alati veenduda, et kütusepaagi täituvus ei oleks langenud alla 1/4. Kui juba kütusetuli põleb, tuleb esimesel võimalusel leida lähim bensiinijaam, et kütust juurde tankida. Eriti ohtlik on kütuse otsa lõppemine talvistes oludes, kui teeolud on muutlikud ning juhtuda võib mitmeid ootamatusi. Seetõttu tuleb olla kütusekulu suhtes valvas ja kütusepaagi mahtu pidevalt jälgida.
Tühja paagiga sõitmine soodustab kütusefiltri ummistumist
Automaailmas ei räägita väga tihti määrdunud kütusepaakidest, aga probleem on päevakajalisem, kui arvata võiks. Paaki kogunenud mustus vajub aja jooksul paagi põhja, mistõttu ei ole määrdunud paak autojuhile otsene probleem, sest see ei ole nähtav ning enamasti ei olda sellest isegi teadlikud.
Seetõttu on auto mehaanika loodud mootorit kütusesüsteemis tekkiva mustuse eest kaitsma. Igal autol on kütusefilter, mille ülesanne on hoida mootor puhtana. Selle peamine funktsioon on eemaldada kütusest vesi, rooste, tolm ja muu selline mustus, mis takistaks mootori tööd.
Kui sõidetakse tühja bensiinipaagiga, hakkab kütusefilter filtreerima paaki kogunenud mustust ja see võib viia kütusefiltri ummistuseni. Ehkki kütusefilter ei ummistu tavalistes tingimustes, pole see ka mõeldud suure hulga mustusega toime tulemiseks. Ummistunud filter ei suuda filtripumpa läbivat kütust piisavalt tõhusalt puhastada, mis omakorda pidurdab mootori tööks vajaliku õhu ja kütuse segu moodustumist. Seega võib see tugevalt kahjustada mootorit, mis võib kaasa tuua suured remondikulud. Kuna ummistunud kütusefilter ei suuda täita oma olulist funktsiooni, tuleb ka see koheselt välja vahetada.
Tühja paagiga sõitmine põhjustab kütusepumba ülekuumenemist
Üks, mida inimesed sageli kütuse kohta ei tea, on see, et kütuse roll ei ole mitte ainult mootorile energiat anda, vaid ka seda jahutada – kütus on justkui jahutusvedelik. Auto kütusepump juhib kütuse mootorisse, mille liikumine süsteemis vähendab hõõrdumist ja töötab seekaudu jahutusvedelikuna.
Kui sõidate autoga, mille paagis ei ole piisavalt kütust, ei ole ka vedelikku, mis kütusepumpa pidevalt jahutaks. Kütusepumba õige temperatuur on suuresti ohutuse küsimus, sest kütusepumba ülekuumenemine sõidu ajal võib tekitada süsteemile defekti, mis nõuab kulukaid remonditöid. Halvema stsenaariumi korral võib kütusepumba rike põhjustada süsteemis plahvatuse, mis võib nõuda autos viibijate elud ja on suureks ohuks kaasliiklejatele.
Igal juhul tuleb alati meeles pidada, et õigeaegne tankimine on kokkuvõttes palju odavam, kui kütusepumba väljavahetamine või halvemate tagajärgedega tegelemine.
Tühi paak ja kütusetorud võivad roostetama hakata
See ei ole mingi uudis, et iga auto nõuab regulaarseid hooldustöid. See on vajalik, et auto heas korras ja ohutus konditsioonis püsiks. Kusjuures regulaarse hoolduse alla käib ka mõõdukalt täis kütusepaagiga sõitmine, mis kütusetorud töökorras hoiab.
Kui aga autoga mõnda aega sõidetud pole ja kütusepaak tühjana seisab, tekib kütusepaagis ja kütusetorudes kondenseerumine, mis põhjustab roostetamist. Selleks, et kütusetorudes rikkeid ei tekiks, tuleb autoga sagedasti sõita ja mootor töös hoida – selleks ongi ju auto loodud.
Samuti on soovituslik paak täis hoida just talvisel perioodil, kui temperatuuri kõikumise tagajärjel tekib kütusepaaki ja kütusetorudesse kondensvesi, mis külmumisel kokku tõmbub ja sulamisel paisub. See võib tühja paagi korral rängalt kahjustada kogu kütusesüsteemi, kuid täis kütusepaak aitab kulukaid tagajärgi vältida.
Kahjustatud kütusepaagi või kütusetorudega sõitmine pole ohutu – tekkida võib bensiinileke, millel on tuleoht. Samuti võib auto ootamatult seisatuda, mis on suur oht kaasliiklejatele.
Müüt – regulaarselt vähem kütust paagis tähendab suuremat sõiduulatust
Levinud automüüt on see, et tühja paagiga sõitmine aitab raha kokku hoida. Müüdi mõte seisneb selles, et auto, milles on vähem kütust, on kergem, seega mootori tööks kulub vähem kütteainet.
Reaalsuses on sellel müüdil aga tugev kitsaskoht, mis selle koguni ümber lükkab – kütus pole tegelikult kuigi raske, kaaludes oluliselt vähem kui vesi. Samuti käib selle legendi vastu tõik, et kui auto kütusepaak on nulli ligi, on paagis rohkem õhku ehk ruumi aurustumiseks. Kuna tühjemas paagis aurustub kütus kiiremini, tähendab see, et kütus saab kiiremini otsa ja kokkuvõttes kulub seda rohkem.
Kokkuvõte
Kütusesäästlikuks ja ohutuks liiklemiseks on oluline auto kütusepaak alati täis hoida. Kui kütusetuli armatuurlaual põlema süttib, on õige aeg lähimasse bensiinijaama tee leida.
Eriti vajalik on kütusepaagile silm peale visata enne pikemaid sõite, sest teel olles on väljavaated auto tankimiseks väiksemad. Alati, kui näed tee ääres bensiinijaama, veendu, et autol oleks sihtkohta jõudmiseks piisavalt kütust ja arvesta, kui kaugel asub järgmine bensiinijaam – ehk tasuks kasutada võimalust ja riskide vältimiseks autol paak täis panna.
Täis paagiga sõitmine aitab hoida autot heas korras ja kütusesüsteemil võimalikult kaua vastu pidada. See on lihtne moodus oma autot regulaarselt hooldada – küllaldases koguses kütust jahutab piisavalt kütusepumpa, hoiab kütusefiltri puhtana ja aitab vältida roostetamist.
Samuti aitab paagi korralikult täitmine kokku hoida väärtuslikku aega – ühe korraga paagi täis pannud, on autojuhil tükiks ajaks mureta ja bensiinijaama suunduda pole mõnda aega tarvis. Kui aga paaki vähehaaval ja tihedalt täita, kulub sellele palju rohkem aega. Samal ajal, kui üks paneb paagi ääreni täis ja käib bensiinijaamas vaid ühe korra, tuleb teisel, kes paagi ainult osaliselt täis pani, seal kolm korda käia.
Auto kütusekulu mõjutavad suuresti juhi sõiduharjumused ja liiklusolud, kuid isegi kogenud autojuhtidel võib ette tulla ettenägematuid olukordi, mis rohkem tähelepanelikkust nõuavad. Iseennast võib usaldada, aga alati ei tasuks loota õnnele ja usaldada autot ja selle tühjenevat kütusepaaki, sest ega auto tea, kui kaugele sul on vaja sõita enne, kui kütus otsa saada võib. Halvemate tagajärgede vältimiseks on kasulik teha ennetustööd ja autot õigeaegselt tankida.