Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti põhjal on transport ainus sektor, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kolme aastakümne jooksul suurenenud. Samas on Euroopa Liidul eesmärk vähendada transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga 90%. Raportis välja toodud prognooside kohaselt vähenevad selleks ajaks transpordisektori heitkogused vaid 22%, mis on oluliselt väiksem seatud eesmärkidest. Milliseid samme peaks aga astuma Eestis, et ülesmärgitud sihid ei muutuks järjest tuhmimaks?
„Rohepöördega seotud eesmärke silmas pidades, teeb pilk Eesti automaastikule üsna murelikuks,“ nendib Mobire Grupi tegevjuht Andrus Valma. Keskkonnaministeeriumi andmetel tekitavad autod tervelt 12% Eesti CO2 heitkogusest. Valma sõnul on meie autopargi peamisteks murekohtadeks autode arv, vanus ja võimsus.
Vanad ja võimsad autod
Transpordiameti andmetel on Eestis registrisse kantud 948 868 sõidukit. „Siinkohal on paslik meelde tuletada, et Eesti elanike arv on 1 328 439, täiskasvanuid ehk võimalikke autoomanikke, on kokku 1 110 647. Seega võib piltlikult öelda, et rohkem kui iga teine vastutulev inimene omab Eestis autot. Seda on meie väikese riigi kohta väga palju,“ ütles Valma. Lisaks sellele, et autosid on palju, on tema sõnul probleemiks see, et Eesti autopark on väga vana ning see suurendab oluliselt transpordisektori heitgaaside koguseid.
Transpordiameti statistikast selgub, et 10-20 aasta vanuseid sõidukeid on Eestis 337 732, üle 20 aasta vanuseid autosid koguni 289 441. Samal ajal uuemaid, kuni 10 aastaseid sõidukeid, on Eestis 321 683.
Mobire Grupi tegevjuht tõi välja, et kuigi Eestis lasub juba mõnda aega uute autode müüjal kohustus tarbijat teavitada sõiduauto kütusekulust ja süsinikdioktsiidi (CO2) heitest, ei ole see piisavalt muutnud meie autoomanike tarbimisharjumusi. „Aastate jooksul on küll märgata teatavat paranemist ning keskmise uue sõiduauto CO2 heide on langenud, ent jätkuvalt kroonib müügiedetabelite tipus ka kütusekulukamaid uusi autosid,“ nentis Valma täpsustades, et oleme aastaid paistnud silma sellega, et ka uued autod on keskmistest autodest ligi viiendiku võrra kütusekulukamad kui mujal Euroopas. „Eestlased olid ja on autousku ning auto ostu puhul mängib eelkõige rolli välimus, suurus ja võimsus kui keskkonnasõbralikkus,“ tõdes Valma.
Automaks muudaks mõttemustreid
„Kõike eelnevat arvesse võttes on näha, et Eesti vajab autopargi jätkusuutlikumaks muutmisel oluliselt mõjusamaid samme, kui seni astutud on. Lihtsalt loota, et inimeste harjumused iseenesest muutuvad, meid kindlasti rohepöördega seatud eesmärkidele lähemale ei vii,“ nentis Valma. Tema sõnul ei muuda inimese mõttemustreid erinevad märgised ja loosungid, oluliselt efektiivsem oleks auto soetamise või omamise maksustamine, mis on mujal riikides juba mitmeid aastaid kasutusel. „Eesti on ainus riik Euroopas, kus ei ole mitte ühtegi automaksu. Maksustades autoomanikke auto võimsuse või vanuse alusel, on nii mõnedki riigid suutnud CO2-heite hulka vähendada,“ ütles Valma ning selgitas, et automaks ei tohiks olla karistuse maiguga, vaid see peaks käsikäes käima teadlikkuse kasvatamisega. „Ühelt poolt paneks automaks inimesi mõtlema, kas neil on üldse autot vaja. Teiselt poolt mõjutaks see autot valides otsust ökonoomsema mudeli kasuks langetama,“ lisas ta.
Andrus Valma arvas, et automaksu süsteemi loomine aitaks kaasa ka üleminekul elektriautodele. „Üks peamistest argumentidest, miks täna elektriauto soetamisel kõheldakse, on hind. Kui elektriauto puhul on liisingu kuumakse ligi 1000 eurot, siis tavalise auto puhul on see oluliselt odavam. Ülalpidamiskulu ei ole elektriauto puhul enam oluliselt kallim, kuna hoolimata kõrgest elektrihinnast, saab kodus öiste laadimistega „kütuse“ siiski soodsamalt, kui mootorikütust tankides. Elektriauto puhul ehmatabki autoostjaid eelkõige auto hind. Kui elektriauto oleks maksustatud madalamalt kui tavamootoriga auto, siis muudaks see elektriauto soetamise kindlasti tõenäolisemaks,“ tõi Valma välja.
Valma mõistab, et poliitikud kardavad erinevate maksude kehtestamist kui tuld, seda eriti valimisperioodidel. „Oluline vahe on sellel, kas kehtestada maks maksu pärast või investeeringuna sellesse, et meie ise, meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada maailmas, mis ei hävita iseennast. Automaks ei peaks mitte täitma riigikassat ja lunastama meie süümepiinu, kuna sõidame liialt vanade ja võimsate autodega, vaid peaks panema mõtlema selle üle, kas ja miks meil liigelda vaja on ning tegema otsused vastavalt vajadusele mitte emotsioonidele toetudes,“ ütles Valma.