Avaleht / Blogi / Kõik autouudised / UUENDATUD! Automaks Eestis – kõik, mida me siiani teame

UUENDATUD! Automaks Eestis – kõik, mida me siiani teame

Uuendatud: 07/02/2024

Viimasel ajal on automaks populaarne teema, millest on kirjutatud ka rohkelt uudiseid. Selles artiklis kogume kokku kõik allikad, et anda Sulle põhjalik ülevaade. Räägime, mis automaks täpselt on ning kes ja kui palju seda maksma peab.

Kui esialgu oli planeeritud automaks kehtestada alates 2024. aasta 1. juulist, siis nüüd lükkus see edasi 2025. aasta 1. jaanuarisse, kuna nii jääb maksu ettevalmistamiseks piisavalt aega. Rahandusministeerium jagas 9. oktoobril rohkem infot automaksu kohta ning tõi esile mõned konkreetsemad näited automudelite järgi.

Kes peab maksma automaksu?

Automaksu peab maksma isik või ettevõte, kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Kui sõidukit kasutatakse vastutava kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu alusel), on maksu maksja vastutav kasutaja. Automaks on sõidukipõhine – maksu tuleb maksta iga omatud sõiduki eest.

Automaksu üldised põhimõtted

Automaksu eesmärk on vähendada transpordi negatiivset keskkonnamõju ja mõjutada inimesi tegema keskkonnasäästlikumaid otsuseid
Registreerimistasu on kavandatud soodustama uue sõiduki valimist, arvestades väiksemat CO2 heitmete taset.
Aastamaksu suurus on kujundatud, võttes arvesse sõiduki laiemat keskkonnamõju.
Automaks toetab olemasolevate sõidukite pikemat kasutamist; eraisikutele vähendatakse maksukohustust, kui sõiduk on vanem.
Vanemate sõidukite madalam maksutasu arvestab inimeste maksevõimekust.
Aastamaks julgustab vanade sõidukite utiliseerimist.
Tasude ja maksude haldamine põhineb liiklusregistri andmetel, muutes maksmise mugavaks maksja jaoks.

Automaksu rahaline kohutus jaguneb kaheks: registreerimistasu ja aastamaks

1. Registreerimistasu sõiduki esmakordsel liiklusregistrisse kandmisel

Tasutakse sõiduki liiklusregistrisse kandmisel
Maksab registrisse kandja
Kogub Transpordiamet
Kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G kategooria sõidukitele

2. Aastamaks

Tasub 1. jaanuari seisuga omanik või vastutav kasutaja
Kohaldub kõigile liiklusregistrisse kantud sõidukitele sõltumata nende kasutamisest
Tasutakse kord aastas 1. oktoobriks maksuteate alusel (jooksva aasta eest)
Haldab Maksu- ja Tolliamet
Kohaldub M1 ja M1G; N1 ja N1G; jt kategooria mootorsõidukitele

Registreerimistasu

Registreerimistasu tuleb tasuda uue või kasutatud sõiduki esmasel registreerimisel Eestis.

Sõiduauto registreerimistasu on kolmeosaline:

baasosa moodustab 300 eurot,
sellele lisanduvad CO2 komponent
ja täismassi komponent, mis algab tavaautodel kahest tonnist ja elektriautodel 2,4 tonnist.

UUS INFO! Varasem eelnõu versioon nägi ette, et rohkem kui kümne aasta vanuste autode puhul on esmase registreerimise tasu koefitsient 0,1 ning vanematel kui 20-aastastel 0. Registreerimistasu koefitsent tõstetakse uues variandis kordajale 0,2 ning kui eelmise eelnõu järgi pidi 20-aastaste ja vanemate sõidukite eest maksma ainult registreerimistasu baasosa, siis nüüd jääb koefitsent 0,2 alles ka päris vanade autode puhul.

Täiselektrilise sõiduki registreerimistasu koosneb baasosast ja massiosast.

Füüsilisele isikule kuuluva auto tasu vähendab aja jooksul vanusekordaja, juriidilistele isikutele kuuluvatele autodele see ei kohaldu. Tasu hakkab vähenema vanemal kui viieaastasel sõidukil, jõudes 14. aastaks uue sõidukiga võrreldes 10 protsendile ja alates 20. aastast nulli. Vanusekordaja ei kohaldu maksu baasosale.

Kaubikute registreerimistasu on kaheosaline:

500-eurosest baasosa
CO2 komponent.

CO2 komponent arvutatakse:

205-250 g/km sõidukil 30 eurot grammi kohta
251-300 g/km 35 eurot grammi kohta
üle 300 k/km 40 eurot grammi kohta.

Kui registris sõiduki CO2 andmeid kirjas ei ole pole, leitakse tasu baasosa, mootori töömahu ja mootori võimsuse liitmisel.

Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu baasosa on 300 eurot. Kaubiku vanus registreerimistasu ei vähenda.

Baasosa	300€
CO₂ komponent	1-117 g/km = 5 €/g
	118–150 g/km = 40 €/g
	151-200 g/km = 60 €/g
	201+ g/km = 80 €/g
Täismassi komponent tavaautol	2000+ kg = iga ületav kg 4 €/kg kuni 4000 euroni
Täismassi komponent elektriautol	2400+ kg = iga ületav kg 4 €/kg kuni 4400 euroni

Aastamaks

Sõiduauto aastamaks koosneb nagu ka registreerimistasu

baasosast,
CO2 komponendist
täismassist.

Aastamaksu puhul kehtib põhimõte, et kuni viieaastaste sõidukite puhul tuleb maksta kogu aastamaks ning selle baasosa on 50€. UUS INFO! Automaksu viimase versiooni järgi peavad aastamaksu hakkama maksma ka vanemad sõidukid, uuematel maksu suurus väheneb.

Registris CO2 näitaja puudumisel arvestatakse baasosa 50 eurot ning mootori töömahust lähtuvat osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga, võimsusest lähtuvat osa, kus iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga ja massiosa.

Täiselektrilisel sõidukil arvestatakse aastamaksu arvutamisel vaid baasosa ja massikomponenti.

Füüsilisele isikule kohaldatakse vanusekordajat analoogselt registreerimistasuga.

Baasosa	50€
CO₂ komponent	118–150 g/km = 3 €/g
	151–200 g/km = 3,5 €/g
	201+ g/km = 4 €/g
Täismassi komponent:	2000+ kg = iga ületav kg 0,4€ kuni 400€

Kaubiku aastamaks massi eraldi ei arvesta, kuna see korreleerub ministri sõnul hästi CO2 näitajaga.

Teiste sõidukikategooriate aastamaks on mootori töömahu põhine.

Hobisõidukid

Hobisõidukeid kasutatakse peamiselt meelelahutuseks või vaba aja veetmiseks. Hobisõidukid on näiteks ATV-d, mootorrattad, veesõidukid, mootorsaanid, aga ka matkaautod ja haagissuvilad.

2025. aastal jõustuva automaksu kohaselt maksustatakse ka hobisõidukeid, välja arvatud väiksema mootoriga mootorrattaid ja üle 20 aasta vanuseid sõidukeid, mis maksusüsteemi alla ei kohandu. Samuti ei pea muretsema haagissuvila omanikud, sest maksu ei küsita ka auto järel veetava haagise eest. UUS INFO! Karavanide puhul arvestatakse nende maksu- ja registreerimistasu analoogselt kaubikutega, mis on oluliselt madalam võrreldes olukorraga, kui neile rakendataks sõiduautode maksumäärad.

Ainult aastamaksuga maksustatakse mootorrattaid, ATV-d ja UTV-s. Maksumäärad sõltuvad seejuures mootori töömahust. Peatatud kandega sõidukitele hakkab maks kehtima aasta hiljem ehk 2026. aastast, et oleks piisavalt aega nn romud ja fantoomsõidukid registrist kustutada.

Automaksu tasumine

Mootorsõidukimaksu administreerimisega on peamiselt seotud kaks asutust – MTA, mis on Eestis maksuhaldur ja korraldab maksude kogumist ning Transpordiamet, mis haldab liiklusregistrit. Maks tasutakse maksuhalduri e-maksuameti keskkonnas.

Aastamaksu tähtpäevaks on planeeritud maksustamisaasta (2025) 15. veebruar. Maksumaksja on isik, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik 2025. aasta 1. jaanuari seisuga.

Registreerimismaks tasutakse enne sõiduki liiklusregistrisse kandmist. Registreerimismaksu proportsionaalse tagastamise analüüs on veel pooleli. Registreerimismaksu tuleb maksta üksnes sõiduki esmakordsel Eestis registreerimisel. Eesti-sisesed müügitehingud jäävad maksu alt välja. Uute autode seotamise registreerimismaks on määratud nii, et teatud CO₂näidust ja massist kasvab tasu hüppeliselt.

Automaksu kalkulaator

Kasuta automaksu kalkulaatorit, et vaadata, kui palju peaksid Sina maksu maksma!

Automaks omanikuvahetusel

Sõiduki omanikuvahetusel maksu ei tagastata ega kanta üle, selle proportsionaalse suuruse võib sõiduki ostumüügitehingus osapoolte soovil ja kokkuleppel arvesse võtta.

Automaks ja teisest Euroopa Liidu liikmesriigist auto ostmine

Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt. Sõiduk tuleb maksustada ühtemoodi, olenemata sellest, kas see ostetakse Eestist või teisest EL liikmesriigist.

Diskrimineeriva maksustamise vältimiseks tuleb alates seaduse jõustumisest tagada, et kõigi sõidukite väärtuses, mis kantakse uue kandega liiklusregistrisse või mis müüakse omanikuvahetusega, sisalduks registreerimismaks. Topelt maksustamise vältimiseks on teises liikmesriigis tasutud võimalikku registreerimismaksu võimalik tagasi küsida.

Kuigi selline lähenemine võimaldab lihtsal viisil diskrimineerimise põhimõtet vältida, on erinevates liikmesriikides kasutusel erinevad keerulised skeemid, kuidas mootorsõiduki maksu puhul diskrimineerimise vältimise põhimõtet arvesse võtta.

Euroopa Kohtu lahendite analüüs ja mõjuhinnangu andmine Eesti mootorsõidukimaksu kontseptsioonile on veel pooleli.

Automaks Soomes

Soomes on kasutusel soetamismaks, mis põhineb sõiduki CO2 heidete hulgal ja võetakse protsendina auto hinnast. Aastamaksu määramisel on teguriteks heidete hulk, auto kaal ning veoautodel telgede arv. Nullheitega sõiduki omanik maksab aastamaksu 53,29 €, maksimaalne maksumus on 654,44 €.

Kokkuvõttes on Soomes automaks Euroopa keskmisest madalam bensiinimootoriga autodele ja pistikhübriididele, kuid keskmisest kõrgem täiselektrilistele autodele, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni raportis.

Automaks Lätis

Otsest ühekordset automaksu auto selle soetamisel Lätis ei ole. Emissioonitasemeni kuni 95 grammi CO2 heidet ühe kilomeetri läbimisel on auto aastamaks ligikaudu 10 €, maksimaalne aastamaks on 200 €.

Kuna autode aastamaksu arvestus algab emissioonitasemest 50 grammi CO2 kilomeetri kohta ning elektri- ja pistikhübriidautod jäävad selle alt välja, siis on Lätis kokkuvõttes üks Euroopa madalamaid automaksu määrasid, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni ülevaates.

L kategooria maksustamine – mootorrattad & mopeedid

L kategooria mootorsõidukid planeeritakse maksustada aastamaksu baasosaga (30 €).

Analüüsi, kas selle kategooria sõidukitele rakendatavat baasosa tuleks konkreetse mootorsõiduki mootori mahu põhjal diferentseerida, ei ole väljatöötamiskavatsuse avalikustamise ajaks veel lõpetatud.

Kes ei pea maksma automaksu?

Mootorsõidukimaksu arvestamise ja tasumise kohustusest on vabastatud alarmsõidukid.

Maksu alla ei kuulu ka need Kaitseväe musta värvi numbrimärgiga autod, mida ei ole Liiklusregistris. Nende üle peetakse arvestust Kaitseväe registris, mis korraldab ka nende hooldust ja ülevaatust.

Kuna üle 3,5 tonni kaaluvad veoautod on maksustatud ajapõhise teekasutustasuga ja raskeveokimaksuga, ei ole need mootorsõidukimaksu objektiks. Maksuobjektidest jäävad välja ka bussid, sest soositakse ühistransporti.

Konflikt ühiskonnas

4. augusti seisuga on automaksu vastu kogutud kokku ligi 35 000 allkirja. Allkirjade kogumine lõpeb 31. augustil kell 23.59, misjärel antakse allkirjad üle Riigikogu juhatusele ja valitsusele.

Kuigi MTÜ Eesti Autoomanike Liidu juht Simmo Saar on petitsiooni lehe allolevas kommentaariumis lausunud: “Alistumine pole lahendus, see lahing on võidetav.”, on allkirjade kogumise efektiivsus kaheldav – 19.07.23 avaldatud dokumendis “Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus” on välja toodud lõik: “Maksuseaduse kehtestamise õigus on Riigikogul ja sellised seadusi ei saa panna rahvahääletusele”.

Autoomanike Liidu juhatuse esimees Priit Tammeraid eelistaks hoopis kolmandat varianti: “ Mulle meeldiks see, kolmas variant, ja tervele meie liidule see kus seda maksu ei tule üldse, endiselt.”  

Miks automaks kehtestatakse?

Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam. Mootorsõidukimaks aitab ellu viia riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärki liikuda transpordisektori kasvuhoonegaaside heite olulise vähenemise suunas.

Lisaks Eestisisestele eesmärkidele on automaks seotud ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud sihttasemetega. Enamikes Euroopa Liidu riikides on mootorsõidukimaks ning selle kehtestamist on Eestile soovitanud nii Euroopa Komisjon, OECD kui ka Rahvusvaheline Energiaagentuur.

Üks automaksu eesmärkidest on ka inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.

Eraldi pööratakse mootorsõidukimaksu kontekstis tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk nn romude probleemile. Peatatud kandega sõidukite hulk (ligi 300 000) on väga suur ja see arv on kasvutrendis. Seisvad autod kujutavad ennast keskkonnaohtu ja neid jäetakse kergekäeliselt lagunema avalikku ruumi.