Viimasel ajal on automaks populaarne teema, millest on kirjutatud ka rohkelt uudiseid. Selles artiklis kogume kokku kõik allikad, et anda Sulle põhjalik ülevaade. Räägime, mis automaks täpselt on ning kes ja kui palju seda maksma peab.
Automaks plaanitakse kehtestada alates 2024. aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
Kes peab maksma automaksu?
Automaksu peab maksma isik või ettevõte, kes on kantud liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Kui sõidukit kasutatakse vastutava kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu alusel), on maksu maksja vastutav kasutaja. Automaks on sõidukipõhine – maksu tuleb maksta iga omatud sõiduki eest.
Kui suur on automaks – maksumudelite võrdlus
Rahandusministeerium on välja pakkunud kaks maksumudelit, hetkel pole veel teada kumba kasutama hakatakse.
Kitsas mudel võtab arvesse ainult CO2 heidete hulka ja auto vanust. Lai mudel võtab lisaks nendele komponentidele arvesse ka tühimassi ja mootori võimsust.
Rahandusministeerium tahab mootorsõidukimaksu eelnõu riigikogule saata selle aasta septembris. Selleks ajaks peaks üks arvestusvariant olema välja valitud.
Maksumudelite sarnasused
- Maksu objekt – kuni 3,5-tonnine, registreerimiskohustusega M1 ja M1G ning N1 ja N1G kategooria sõiduauto või kaubik ja L3e–L7e sõiduk;
- maksumaksja – mootorsõidukimaksu maksja on isik või ettevõte, kes on kantud liiklusregistrisse selle sõiduki omanikuna. Kui sõidukit kasutatakse vastutava kasutuskorra alusel (nt liisingulepingu alusel), on maksu maksja vastutav kasutaja;
- maksu saaja – maks laekub riigile;
- maksu administreerimine, tasumise kord ja tähtpäev.
Automaksu lai mudel A
Esimese ehk laia mudeli puhul arvestatakse registreerimismaksu komponentideks CO2 eriheite näitu ja sõiduki tühimassi ning vanust; aastamaksu puhul mootori võimsust (kilovattides), tühimassi ja vanust.
Aastamaks leitakse sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele lisatakse baasosa. Ka siin vähendab vanuse komponent aastatasu, nii et üle 20-aastaste sõidukite eest tuleks tasuda vaid baasosa ehk 30 € aastas.
| Registreerimismaks | Aastamaks | |
|---|---|---|
| Baasosa | 300€ | 300€ |
| CO2 komponent | 0–100 g/km = 1 €/g | |
| 100–300 g/km = 1–25 €/g (progressioon 10 g sammudega) | ||
| 300+ g/km = 25€/g | ||
| Tühimassi komponent | 0–1200 kg = 10€/100kg | iga 100 kg = 3€ |
| 1200–3500 kg = 10–50 €/100kg (progressioon 50 kg sammudega) | iga 100 kg = 3€ | |
| Vanuse komponent | 1–5 a 100% | 1–5 a 100% |
| 5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega) | 5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega) | |
| 15–20 a 10% | 15–20 a 10% | |
| 20+ a 0% | 20+ a 0% | |
| Võimsuse komponent | iga 100 kg = 3€ |
Automaksu kitsas mudel B
Teine ehk kitsam mudel keskenduks rohkem CO2 heite vähendamisele ja maksustaks vähem elektriautosid. Selles pakutavas variatsioonis oleks maksubaasiks ainult heide, ning maks väheneks vastavalt sõiduki vanusele.
Automüüjate ja -teenindajate juht Meelis Telliskivi eelistaks teist varianti just lihtsuse tõttu, mainides veel, et kahe variandi summatabelit vaadates on maksumused üsna võrdväärsed.
Sõiduki registreerimisel tuleks tasuda baasosa 300 €, millele lisanduks CO2 tasu alates heite tasemest 95 g/km, mis kasvaks kuni tasemeni CO2 200 g/km. Maksumäära baastase on 0 € CO2 g/km kohta ning maksimumtase on 15 € CO2 g/km kohta.
N1 kategooria sõiduketele oleks analoogne maksumäärade progressioon, alguspunktiga 147 g/km.
| Registreerimismaks | Aastamaks | |
|---|---|---|
| CO2 kuni 95 g/km | 300 € | 30 € |
| CO2 95–200 g/km | 300 € +CO2×(CO2−95)×15/105 | 30 € +CO2×(CO2−95)×1,5/105 |
| CO2 üle 200 g/km | 300 € +CO2×15 | 30 € +CO2×1,5 |
| Vanuse komponent | 1–5 a 100% | 1–5 a 100% |
| 5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega) | 5–15 a 100–10% (regressioon 1 a sammudega) | |
| 15–20 a 10% | 15–20 a 10% | |
| 20+ a 0% | 20+ a 0% |
Peatatud kandega mootorsõidukite automaks
Mootorsõidukimaksu kontekstis pööratakse tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk nn romude probleemile. Nimelt on peatatud kandega sõidukite hulk väga suur (ligi 300 000) ja see arv on kasvutrendis. Seisvad autod kujutavad endast keskkonnaohtu ja neid jäetakse kergekäeliselt avalikku ruumi lagunema.
Liiklusregistrikannet sõiduki kohta saab kas:
- ajutiselt peatada – omanik ise algatab, kestvus 1 kuu kuni 2 aastat. Sel perioodil ei pea tasuma kindlustuse eest, ega olema ülevaatust
- automaatselt peatada – kui sõidukil ei ole 2 aasta jooksul olnud kehtivat kindlustust ega ülevaatust, muutub staatus mitteaktiivseks ehk liiklusregistri aktiivse osa kanne peatatakse.
Välja on käidud ettepanek maksustada lisaks liiklusregistri alusel aktiivses kasutuses olevatele sõidukitele ka need, mis kuuluvad ajutiselt või automaatselt peatatud kandega sõidukite hulka.
Peatatud kandega sõidukite maksustamisele kehtestatakse 2-aastane üleminekuaeg.
Kui peatatud kandega sõiduk on omanikul alles, on võimalik see viia lammutusse. Sõidukid, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, on võimalik registrist kustutada ilma lammutustõendit esitamata.
Kui sõiduk on lammutatud või hävinud peale 2004. aasta 1. maid, on võimalik see registrist kustutada üksnes lammutusteate alusel ja kui sõidukit tõepoolest enam ei eksisteeri, tuleb algatada erimenetlus Liiklusseaduse § 77 lg 6 alusel. Sel juhul kustutatakse sõiduk registrist Keskkonnaameti, Politsei ja Piirivalveameti või Päästeameti tõendi alusel.
Üldjuhul saab Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet kajastada sõiduki hävimist näiteks õnnetuse järel ja Keskkonnaamet kõigil muudel juhtudel, sh siis, kui sõiduk on juba aastakümneid tagasi kuhugi ära kadunud.
Automaksu tasumine
Mootorsõidukimaksu administreerimisega on peamiselt seotud kaks asutust – MTA, mis on Eestis maksuhaldur ja korraldab maksude kogumist ning Transpordiamet, mis haldab liiklusregistrit. Maks tasutakse maksuhalduri e-maksuameti keskkonnas.
Aastamaksu tähtpäevaks on planeeritud maksustamisaasta (2024) 15. veebruar. Maksumaksja on isik, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik 2024. aasta 1. jaanuari seisuga.
Registreerimismaks tasutakse enne sõiduki liiklusregistrisse kandmist. Registreerimismaksu proportsionaalse tagastamise analüüs on veel pooleli.
Automaksu kalkulaator
Kasuta Postimehe automaksu kalkulaatorit, et vaadata, kui palju peaksid Sina maksu maksma!
Automaks omanikuvahetusel
Sõiduki omanikuvahetusel maksu ei tagastata ega kanta üle, selle proportsionaalse suuruse võib sõiduki ostumüügitehingus osapoolte soovil ja kokkuleppel arvesse võtta.
Automaks ja teisest Euroopa Liidu liikmesriigist auto ostmine
Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt. Sõiduk tuleb maksustada ühtemoodi, olenemata sellest, kas see ostetakse Eestist või teisest EL liikmesriigist.
Diskrimineeriva maksustamise vältimiseks tuleb alates seaduse jõustumisest tagada, et kõigi sõidukite väärtuses, mis kantakse uue kandega liiklusregistrisse või mis müüakse omanikuvahetusega, sisalduks registreerimismaks. Topelt maksustamise vältimiseks on teises liikmesriigis tasutud võimalikku registreerimismaksu võimalik tagasi küsida.
Kuigi selline lähenemine võimaldab lihtsal viisil diskrimineerimise põhimõtet vältida, on erinevates liikmesriikides kasutusel erinevad keerulised skeemid, kuidas mootorsõiduki maksu puhul diskrimineerimise vältimise põhimõtet arvesse võtta.
Euroopa Kohtu lahendite analüüs ja mõjuhinnangu andmine Eesti mootorsõidukimaksu kontseptsioonile on veel pooleli.
Automaks Soomes
Soomes on kasutusel soetamismaks, mis põhineb sõiduki CO2 heidete hulgal ja võetakse protsendina auto hinnast. Aastamaksu määramisel on teguriteks heidete hulk, auto kaal ning veoautodel telgede arv. Nullheitega sõiduki omanik maksab aastamaksu 53,29 €, maksimaalne maksumus on 654,44 €.
Kokkuvõttes on Soomes automaks Euroopa keskmisest madalam bensiinimootoriga autodele ja pistikhübriididele, kuid keskmisest kõrgem täiselektrilistele autodele, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni raportis.
Automaks Lätis
Otsest ühekordset automaksu auto selle soetamisel Lätis ei ole. Emissioonitasemeni kuni 95 grammi CO2 heidet ühe kilomeetri läbimisel on auto aastamaks ligikaudu 10 €, maksimaalne aastamaks on 200 €.
Kuna autode aastamaksu arvestus algab emissioonitasemest 50 grammi CO2 kilomeetri kohta ning elektri- ja pistikhübriidautod jäävad selle alt välja, siis on Lätis kokkuvõttes üks Euroopa madalamaid automaksu määrasid, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni ülevaates.
L kategooria maksustamine – mootorrattad & mopeedid
L kategooria mootorsõidukid planeeritakse maksustada aastamaksu baasosaga (30 €).
Analüüsi, kas selle kategooria sõidukitele rakendatavat baasosa tuleks konkreetse mootorsõiduki mootori mahu põhjal diferentseerida, ei ole väljatöötamiskavatsuse avalikustamise ajaks veel lõpetatud.
Kes ei pea maksma automaksu?
Mootorsõidukimaksu arvestamise ja tasumise kohustusest on vabastatud alarmsõidukid.
Maksu alla ei kuulu ka need Kaitseväe musta värvi numbrimärgiga autod, mida ei ole Liiklusregistris. Nende üle peetakse arvestust Kaitseväe registris, mis korraldab ka nende hooldust ja ülevaatust.
Kuna üle 3,5 tonni kaaluvad veoautod on maksustatud ajapõhise teekasutustasuga ja raskeveokimaksuga, ei ole need mootorsõidukimaksu objektiks. Maksuobjektidest jäävad välja ka bussid, sest soositakse ühistransporti.
Konflikt ühiskonnas
4. augusti seisuga on automaksu vastu kogutud kokku ligi 35 000 allkirja. Allkirjade kogumine lõpeb 31. augustil kell 23.59, misjärel antakse allkirjad üle Riigikogu juhatusele ja valitsusele.
Kuigi MTÜ Eesti Autoomanike Liidu juht Simmo Saar on petitsiooni lehe allolevas kommentaariumis lausunud: “Alistumine pole lahendus, see lahing on võidetav.”, on allkirjade kogumise efektiivsus kaheldav – 19.07.23 avaldatud dokumendis “Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus” on välja toodud lõik: “Maksuseaduse kehtestamise õigus on Riigikogul ja sellised seadusi ei saa panna rahvahääletusele”.
Autoomanike Liidu juhatuse esimees Priit Tammeraid eelistaks hoopis kolmandat varianti: “ Mulle meeldiks see, kolmas variant, ja tervele meie liidule see kus seda maksu ei tule üldse, endiselt.”
Miks automaks kehtestatakse?
Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam. Mootorsõidukimaks aitab ellu viia riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärki liikuda transpordisektori kasvuhoonegaaside heite olulise vähenemise suunas.
Lisaks Eestisisestele eesmärkidele on automaks seotud ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud sihttasemetega. Enamikes Euroopa Liidu riikides on mootorsõidukimaks ning selle kehtestamist on Eestile soovitanud nii Euroopa Komisjon, OECD kui ka Rahvusvaheline Energiaagentuur.
Üks automaksu eesmärkidest on ka inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.
Eraldi pööratakse mootorsõidukimaksu kontekstis tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk nn romude probleemile. Peatatud kandega sõidukite hulk (ligi 300 000) on väga suur ja see arv on kasvutrendis. Seisvad autod kujutavad ennast keskkonnaohtu ja neid jäetakse kergekäeliselt lagunema avalikku ruumi.
Allikad
“Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus“, 19.07.2023
“Automaks võib hakata sõltuma sõiduki võimsusest, massist ja vanusest”, ERR, 19.07.2023
“Soome ja Läti automaksu võrdlus: lõpphind võib erineda kaks korda”, ERR, 27.04.2023
“Mootorsõiduki_Maks_Printimiseks”, Rahandusministeerium, allalaetav fail