Sõida automaksuvabalt kuni 5 aastat! Vaata lisa

Lamellrehvid vs naastrehvid

Jaga teistega:

Täna leiad enda jaoks vastuse igivanale lamellrehv vs naastrehv küsimusele. Lisaks erinevate rehvitüüpide võrdlusele räägime rehvide tähistustest, kulumisest ning õigeaegsest vahetusest.  

Mis on lamellrehv? 

Lamell on esmapilgul nagu suverehv, kuid see on spetsiaalselt väljatöötatud talviste olude tarbeks. Selleks, et tagada muutuvates tingimustes parem haardumine, on põhimustrile lisaks lõigatud rehvi pinda ka sakilised sooned. Niiviisi juhitakse teekatte ja rehvi vahelt vett ära veelgi efektiivsemalt. Kummisegu on suverehvi omast erinev – see talub paremini külma, ei muutu jäigaks ja säilitab oma omadused isegi väga madalatel temperatuuridel. 

Lamellrehvi eelised 

  • rehvivahetuse võib ära teha aegsasti, puudub seadusega määratud ajavahemik, millal tohib lamellrehve kasutada; 
  • võib kasutada aastaringselt, ent tasub meeles pidada, et suvel kuluvad lamellid kiiremini; 
  • oluliselt väiksem sõidumüra; 
  • soodsam hind; 
  • talvistel hooldatud linnateedel ja maanteedel piisab lamelli omadustest täielikult. 

Lamellrehvi puudused 

  • jäisel teel on selle pidamine halvem; 
  • kulub üldjuhul kiiremini kui naastrehv. 

Mis on naastrehv? 

Naastrehv on tegelikult samal ajal ka lamellrehv. Kummisegu ja lisavagudega mustri poolest on nad peaaegu et vennad. Küll aga on „naelrehvile“ lisatud oluline eristav komponent, milleks on rehvipinnale paigaldatud metallnaastud. Need kindlustavad parema haarduvuse ja muudavad auto teelpüsivuse jäisel pinnal oluliselt kindlamaks, mistõttu hindavad naaste kõrgelt autojuhid, kes liiklevad tihti väga libedatel ja hooldamata teedel. Lumes, lörtsis ja märjal teel naastrehvil lamelli ees olulisi eeliseid ei ole. 

Lamellrehv vs naastrehv erinevused.

Lamell- ja naastrehv.

Naastrehvi eelised 

  • väga jäisel teel (näiteks metsateed ning madala liiklustihedusega kõrvaltänavad) on pidamine parem; 
  • kulub aeglasemalt kui lamellrehv. 
  • ekstreemsetes ja halbades oludes usaldusväärsem; 
  • kindlam valik vähekogenud juhi jaoks; 
  • kulub aeglasemalt kui lamellrehv. 

Naastrehvi puudused  

  • ei ole loodussäästlik (tekitab tolmu ja lõhub sõiduteid); 
  • suur sõidumüra; 
  • pole võimalik kasutada aastaringselt, kaasneb hoiustamise vaev; 
  • kallim hind; 
  • valdav osa teedevõrgust on nii hästi hooldatud, et naelrehvil kasutegur puudub; 
  • paljudes riikides on naelrehvide kasutus keelatud. 

Vastus küsimusele võib sõltuvalt autokasutajast olla erinev. Iga päev raskete oludega silmitsi seisva autoomaniku jaoks on naastrehv turvalise teekonna alus. Linna- ja maanteid kasutavale inimesele piisab täiesti ka lamellrehvi omadustest. 

Talverehvide nõuded 

Alates 1. detsembrist 2022 on lubatud kasutada vaid selliseid naastudeta talverehve, mis omavad kolme mäetipu ja lumehelbe tähist. 

Muudatus tuleneb 25.10.2019 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest, mis sätestab, et sõiduautodel, väikekaubikutel, O2-kategooria haagistel ning kerega L6e- ja L7e- kategooria sõidukitel on lubatud kasutada vaid kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega naastudeta talverehve. 

Erandina ei pea sõidukid, millel kasutatakse UNECE eeskirjale nr 54 vastavaid maastikurehve ning on tähistatud selle kohase professionaalse maastikurehvi sümboliga „POR“, kasutama kolme mäetipu ja lumehelbe sümboliga rehve. 

Tähistus UNECE eeskirja nr 117 kohaselt: 

Kolme mäetipu ja lumehelbe tähis. Talverehvide nõuded

Naastrehvide kasutamine 

Naastrehvide kasutamisel peavad need olema sõiduki kõikidel ratastel. Erandiks on olukorrad, kus rehvi purunemise tõttu tuleb kasutada varuratast – sel juhul võib varuratas olla naastamata. 

Oluline on silmas pidada, et haagist vedaval sõidukil peavad alati olema samasugused rehvid nagu haagisel – see tähendab, et kui kasutatakse naastrehve, peavad need olema ka haagisel. 

Millal on talverehvid kohustuslikud? 

Naastrehvid on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini.  

Talverehvid (lamell või naast) on kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. 

Lamellrehvidega võib sõita aastaringselt.

Millal on talverehvid kohustuslikud ja millal on naastrehvid lubatud tabel.

NB! Vastavalt ilmale võib Maanteeamet teavitada, et talverehvid on lubatud varem alla panna ja/või hiljem ära võtta, kui seaduses märgitud on. Kuna hommikud võivad siiski külmad olla, ei ole esinenud teavitusi, mis lubavad suverehvid varem alla panna. 

Rehvide tähised 

Rehvide valimisel tuleb järgida rehvil olevaid tähiseid. Rolli mängivad: 

  • rehvi laius; 
  • rehvi kõrguse / laiuse suhe; 
  • velje diameeter. 

See info asub rehvi küljel ja on välja toodud numbrite ning tähtede kombinatsioonina.  

Võtame näiteks, et rehvil on kirjas 205/55 R15. 

205 tähistab rehvi laiust millimeetrites. 

55 näitab, et rehvi kõrgus moodustab 55% rehvi laiusest.  

R-täht näitab, et tegemist on radiaalrehviga, mis tähendab antud olukorras, et rehvi põhimiku terastraatide kihid asetsevad 90-kraadise nurga all. 

15 on rehvi velje läbimõõt tollides. 

Talverehvide lubatud jääksügavus 

Talverehvi mustri jääksügavus võib olla minimaalselt 3,0 mm, kuid soovituslik on 5,0 mm. 

Suverehvide lubatud jääksügavus 

Sõiduki suverehvi lubatud jääksügavus võib olla minimaalselt 1,6 mm, kuid rehvid soovitatakse välja vahetada, kui jääksügavus on 4 mm.  

Kui kiiresti rehvid kuluvad?  

Rehvide kulumine sõltub paljudest teguritest nagu sõiduharjumused, teekatte tüüp ja masina omapärad.  

Enamik rehve kestavad keskmiselt 30 000 – 60 000 km. Osad tipptaseme rehvid tulevad koos kulumisgarantiiga, garantii ülemine piir võib olla isegi 130 000 km.  

Lamellrehvide kasutus suvel  

Paljud sõidavad M+S ehk lamellrehvidega aastaringselt, uskudes, et sel viisil hoiavad nad raha kokku, kuna ei osta kahte jooksu rehve. See populaarne arvamus ei pruugi vett pidada, kuna M+S rehvid kuluvad soojade temperatuuridega kiiremini. Seetõttu tasub hoolikalt mõelda, kas samade rehvidega aastaringselt sõites säästad tõepoolest raha võrreldes eraldi talve- ja suverehvide ostmisega.  

Pikem pidurdusteekond 

Lisaks rahalise kokkuhoiu puudumisele, ei tasu lamellrehvidega suvel sõita, kuna need ei ole loodud suviseid soojakraade meeles pidades. Lamellrehvide pidurdusteekond suvistel temperatuuridel kuival asfaltil on ligikaudu 10% pikem kui suverehvide pidurdusteekond samades tingimustes.  

Sõites kiirusel 100 km/h põhjustab see ligikaudu 4–6-meetrist erinevust, mis võib määratleda selle, kas tegemist on napi pääsemise või traagilise õnnetusega. Sõites märjal asfaltil on erinevused veelgi suuremad – pidurdusteekond võib suureneda lausa 60%.  

Suurem rehvi- ja kütusekulu 

Lamellrehvide kummisegu muutub suviste temperatuuridega liiga pehmeks, mis põhjustab liigset kulumist. Liiga pehmed rehvid põhjustavad ka suuremat veeretakistust, mis omakorda suurendab kütusekulu.  

Pole rehvidega tegelemiseks aega?  

Mobire täisteenusrendi puhul ei pea Sa rehvide, nende vahetamiste ega ladustamise pärast muretsema, sest Premium teenuspaketi puhul teeme rehvidega seotud toimingud ja palju muudki Sinu eest ära!  

Vali välja enda lemmik rendiauto ja investeeri oma aega sellesse, minu Sinu jaoks päriselt tähtis on!