Selles artiklis keskendume elektriauto laadimisele kodustes tingimustes — arutame kuidas see käib, milliseid seadmeid on vaja ja palju see maksab. Lisaks räägime nutikate laadijate funktsioonidest, anname üldist nõu ja palju muud.
Tasemete / tüüpide definitsioon ja ajalugu
Elektriautodega on seotud erinevad tasemed ja tüübid, mis tulenevad rahvusvahelistest standarditest. Et erinevaid tüüpe omavahel mitte sassi ajada, tasub olla lähiajalooga tuttav.
SAE J1772
Aastal 2001 avaldati standard SAE J1772.
- Level 1 (AC) – Eestis ei kasutata, kuna pinge (120 V) ei vasta Eesti elektrisüsteemile.
- Level 2 (AC) – Kõige populaarsem tüüp auto laadimiseks vahelduvvooluga.
- Level 1 (DC) – Avalikes kohtades kiirlaadimine.
- Level 2 (DC) – Avalikes kohtades kiirlaadimine.
IEC 62196-1
Aastal 2003 avaldati standard IEC 62196-1, millesse on integreeritud osa eelnevalt mainitud standardist.
- Mode 1 – Nõrgim AC laadimise tüüp.
- Mode 2 – Võimas ja levinud AC laadimise tüüp.
- Mode 3 – Vähelevinud, kuid võimsaim AC laadimise tüüp.
- Mode 4 – Avalik DC kiirlaadimine.
Eesti elektrisüsteem
Eestis on 230 / 400 V vahelduvvoolu (AC) elektrisüsteem. See tähendab seda, et faasi ja neutraali vahel on 230 V (faasipinge) ning kahe faasi vahel on 400 V (liinipinge). Sageduseks on 50 Hz.
Kuna peaaegu kõik meie seadmed töötavad nii 220, 230 kui ka 240 voldise pingega, kasutatakse kõiki neid pingeväärtusi, et iseloomustada täpselt sama elektrivõrku.
Lihtsustatud laadimisvõimsuse arvutamine
P (võimsus vattides) = I (voolutugevus amprites) * U (pinge voltides) * faaside kogus.
Ühefaasiline näide: 3680 W = 16 A * 230 V * 1
Kolmefaasiline näide: 11 040 W = 16 A * 230 V * 3
Pistikute tüübid
Maailmas leidub erinevaid pistikuid ja neile vastavaid pistikupesasid. Erinevused tulenevad regioonist ja sellest, kas laetakse vahelduvvoolu (AC) või alalisvooluga (DC).
https://www.power-sonic.com/blog/ev-charging-connector-types/
Euroopas kasutatakse enamasti Type 2 (tuntud ka nimega Mennekes) nimelist otsikut vahelduvvooluga laadimiseks ja CCS2 (tuntud ka kui Combo 2) otsikut alalisvooluga kiirlaadimiseks. Populaarsuselt järgmine otsikute kombinatsioon on Type 2 (vahelduvvool) ja CHAdeMO (alalisvool), see on eriti levinud Jaapani autotootjate seas.
Kuna ühendustüüpe on mitmeid, tasub tähele panna, millise pistikuga on Sinu auto ja kas seda saab plaanipäraselt ühendada. Erinevate pistikute ja pistikupesade omavaheliseks sobitamiseks saab kasutada adaptereid.
Kodudesse alalisvoolu (DC) kiirlaadijaid reeglina ei paigaldata, kuna see on ülimalt kallis ja ebavajalik. Lisaks, kiirlaadimine pole pikajalise lahendusena akude tervisele hea.
Elektriauto laadimine kodus – millest alustada?
- Määra pardalaadija* (on-board charger) võimsus. Kuna see määrab maksimaalse AC laadimisvõimsuse, võib see olla laadimisvõimsuse “pudelikaelaks”.
Näide: autol Hyundai IONIQ 5 on kolmefaasiline 10,9 kW võimsusega pardalaadija. Kui see auto ühendada 22 kW võimsusega kolmefaasilisse laadimisjaama, on maksimaalseks laadimisvõimsuseks ikkagi 10,9 kW.
* Pardalaadija on auto sees olev AC-DC muundur, mis muudab vahelduvvoolu (AC) alalisvooluks (DC). Selle võimsust mõõdetakse vattides (W) ja see on kolmefaasiline (3f), kuid töötab ka ühe faasiga (1f).
Pardalaadija on vajalik, kuna akud talletavad ainult alalisvoolu. Alalisvooluga on võimalik laadida kiiremini, kuna sel juhul ei lähe vool läbi pardalaadija. - Määra, kui tihti ja kui pikka maad Sa sõidad. Kui igapäevane läbisõit on väike, ei ole vaja võimsat laadijat. Väike igapäevane läbisõit (võrreldes sõiduulatusega) oleks hea ka aku tervisele, kuna sarnaselt nutitelefonide akudele soovitatakse elektriauto aku laetuse protsenti hoida vahemikus 20% ja 80%.
Konkreetsed numbrid võivad infoallikast tulenevalt natuke varieeruda, näiteks KIA soovitab pikaajaliseks hoiustamiseks 25-75%.
Näide: Auto Hyundai IONIQ 5 (SE Standard range) aku suurus on 58 kWh, mis võimaldab sõita 384 km, 80% laetuse korral on sõiduulatus kuni 307 km. Lihtsuse nimel eeldame, et akut hakatakse laadima, kui see on täiesti tühi.
- Laadides kolme faasiga võimsusega 11 kW laetakse aku 80%-ni 4 tunniga.
- Laadides ühe faasiga võimsusega 7,4 kW laetakse aku 80%-ni 6 tunniga.
- Laadides ühe faasiga tavalisest pistikupesast läbi ICCB (in-cable control box) on maksimaalseks laadimisvõimsuseks 2,7 kW, mis laeb aku 80%-ni 17 tunniga.
- Tee kindlaks, kas elektrisüsteem võimaldab plaanipärast laadimist. Kuna elektriauto laadimine võib muutuda kodu suurimaks elektri tarbijaks, on vaja arvesse võtta peakaitsme suurust, faaside kogust ja igapäevast elektritarbimist. Infot peakaitsme vahetamise ja 3-faasilisele süsteemile ülemineku kohta leiab Elektrilevi lehelt.
Lisaks soovitame konsulteerida elektrikuga, mis tuleb kasuks ka järgmises sammus. - Laadimisseadme valimine. Laadija saab välja valida vastavalt valitud parameetritele.
Üks võimalus laadijate grupeerimiseks on nende kinnitusmeetod: mobiilsed ja paigaldatavad. Tavaliselt tuleb väikese võimsusega ühefaasiline mobiilne (ühildub tavalise pistikupesaga) laadija auto ostuga kaasa, kuid oma väikse võimsuse tõttu on see enamasti tagavaravariant.
On olemas ka kolmefaasilisi mobiilseid laadijaid, mis võimaldavad laadida võimsusega 22 kW. Nende eeliseks paigaldatava ees on hind – odavama toote saab kätte ligikaudu 500 € eest.
Pikaajaliseks lahenduseks valitakse tavaliselt teine versioon, kuna see on mugavam, ilusam ja sellel on tihti ka nutikad funktsioonid. 22 kW võimsusega paigaldatava laadija hind on keskmiselt 1000 € raadiuses.
Paigaldatava laadija puhul veenduge, et kaabel ulatuks autoni ja et välitingimustesse paigaldades oleks seadmel vastav IP kaitseklass.
Elektriauto laadija paigaldamise maksumus
Osadel laadijatel on paigaldamine hinna sees. Seda aga ainult juhul, kui olukord on ideaalne – kui vedada on vaja lisakaableid või teha muid töid, lisandub lisakulu.
Osade laadijatega paigaldust kaasa ei tule, kuid see-eest väidab osa tootjaid, et ideaalse olukorra puhul on paigaldus elektriku poolt väga kiire.
Kui paigaldada on vaja kuni 10-meetrine kaabel, puurida ning kaevata, võib see kokku maksma minna ligikaudu 500 €. Täpsema hinna jaoks soovitame ühendust võtta spetsialistiga.
Kodus laadimise hind
Elektriauto laadimise maksumus sõltub elektri hinnast, laadimise efektiivsusest ja auto aku mahtuvusest. Universaalse sõitmise maksumuse arvutamine on veelgi keerulisem, kuna siis mängivad rolli ka sõidustiil, ilm, auto mudel ning muu.
Kodus laadimise maksumus on tavaliselt madalam, kuna elektri hind on soodsam. Avalikes laadimisjaamades võib hind olla kõrgem, eriti kiirlaadimise puhul.
Laadimise börsihind = Aku mahtuvus (kWh) * Elektrihind (sent / kWh) / 100 (arvutame eurodeks) / 0,88 (energiakadu).
Näide: börsihinnaks 10,8 senti / kWh (03.23-02.24 keskmine) ja autoks 58 kWh akuga 2024 IONIQ 5 (SE Standard Range). Elektri börsihinnale lisanduvad muud kulud nagu müügimarginaal. Keskmiseks laadimisega seotud energiakaoks arvestame 12%.
Laadimise börsihind = 58 * 10,5 / 100 / 0,88 = 6,9 €
Hindade näited & väited
- VOOL – kodus laadimine, kasutades nende äppi, hinnad sisaldavad käibemaksu ja võrgutasu.
- November 2023, keskmine börsihind 12,61 senti / kWh, kasutades nende rakendust 4,2 € / 100 km.
- Mai 2023, keskmine börsihind 7,87 senti / kWh, kasutades nende rakendust 1,82 € / 100 km.
- Enefit – kodus laadimine, laetakse peamiselt öösel, auto energiakulu 20 kWh / 100 km.
- Aastase läbisõiduga 15 000 km on terve aasta elektriarve (ainult auto laadimine) ligikaudu 200 €, ehk 1,34 € / 100 km.
- Alexela – arvestades elektriauto energiatarbimiseks 20kWh / 100km.
- Kodus laadimine, 1,5-3 € / 100 km.
- Avalikus laadijas laadimine 6-11 € / 100 km.
- Circle K – tanklates olevad kiir- ja ülikiirlaadijad.
- Circle K Charge rakendusega laadimisel kehtib hind 0,45 € / kWh.
Koduse laadimisjaama nutikad funktsioonid
Paljudel elektriauto laadimisjaamadel on nutikad funktsiooni, mis muudavad auto laadimise odavamaks, mugavamaks ja turvalisemaks.
- Börsihinna jälgimine – lae autot, kui elekter on kõige odavam.
- Analüütika ja diganostika – hoia silm peal aku seisukorral ja energiatarbimisel.
- Dünaamiline laadimine – lae vastavalt näiteks koduse päikesepaneeli tootlikkusele.
- Vehicle-to-grid (V2G) – müü elekter võrku tagasi.
- Hääljuhtimine – kontrolli seadet läbi häälassistendi nagu Siri või Alexa.
- Kasutaja identifitseerimine läbi nutitelefoni või RFID kaardi – kasulik kui laadijat kasutavad mitu inimest, kes soovivad eraldi maksta.
- Kaugjuhitavus – alusta ja lõpeta auto laadimist läbi rakenduse.
- Dünaamiline koormusjuhtimine (DLM ehk Dynamic load management) – kasuta alati maksimaalset võimsust ilma korke välja löömata. Üks variantidest on Eesti enda VOOL (sponsoreerimata).
- Häireteave – saa reaalajas teavitusi.
Elektriauto laadimine kortermaja elanikele
Uuemates rajoonides oled arvatavasti laadimispunkte juba märganud. Kuidas on lugu vanemate rajoonidega – kuidas siis autot laadida? Üldiselt on kolm varianti:
- Lae avalikus kiirlaadijas. Pikaajalise lahendusena pole see küll eriti mugav ega tervislik akule, kuid vähemalt saab aku laetud. Aku on võimalik täis laadida kuni tunni ajaga. 80%-ni laadimine võtab ligikaudu pool tundi. Mida tühjem on aku, seda kiiremini see laeb.
- Küsi korteriühistult ühislaadija paigaldamist. OIenevalt korteriühistust võib selline ettevõtmine nõuda rohkelt organiseerimist, kuid see on seda väärt.
- Lae tööl olles. Kui tööandjal laadimiskohti pole, tasub selle kohta tööandjalt uurida.
Üldised soovitused
- Kasuta DC kiirlaadimist võimalikult harva, kuna see mõjub akule tervisele pigem kehvalt.
- Lae siis, kui elekter on odavaim.
- Võimalusel hoia aku laetavus alati vahemikus 20-80%.
- Enne laadija soetamist võrdle tooteid ja hindu.
- Loe auto manuaal läbi.
Üheks parimaks eestikeelseks allikaks on elektriautod.ee, elektriauto omanikel ja huvilisel soovitame kindlasti seda keskkonda lähemalt uurida.