Varjatud autokulud, millest automüüjad sulle ei räägi

Jaga teistega:

Uut autot ostes jälgivad inimesed sageli vaid ostuhinda ja liisingu kuumakset, kuigi see on vaid üks komponent kogukulust. Aastate jooksul lisavad maksud, hooldus, kindlustus ja muud kulud auto omamise kogukulule märgatava lisa. Seetõttu tasub auto ostmisel lisaks ostuhinnale välja arvutada ka kogukulu ning võtta lisaks arvesse ka auto väärtuse vähenemist

Peamised komponendid auto omamise kogukulus

Auto omamise kogukulu (TCO – Total Cost of Ownership) hõlmab kõiki kulusid, mis kaasnevad auto omamise ja kasutamisega kogu perioodi vältel. 

  • Sõiduk (nt liisingu kuumakse ja intress või Mobire täisteenusrendi kuumakse)
  • Kütus
  • Hooldus ja remont
  • Kindlustus (liikluskindlustus ja kasko)
  • Maksud ja riigilõivud (registreerimistasu, ülevaatus, automaks)
  • Rehvid (rehvide ostmine, rehvivahetus ja hoiustamine)
  • Muud teenused (parkimine, pesula)

Auto omamise kogukulu jaotus

Sageli võetakse auto omamise kogukulu arvutades arvesse ainult liisingu kuumakse ja kütusekulu, sest nende eest maksmine toimub igakuiselt. Tegelikku kogukulu näed aga alles siis, kui arvutad ka muud kulud igakuisteks kuludeks (nt aastas ühe korra makstud summad jagada 12 kuu peale).

Auto omamise kogukulu (TCO) arvutamine

Kõige lihtsam on kogukulu mõista konkreetse auto näitel kulusid kirja pannes.
Näidisauto: ŠKODA Kodiaq SportLine 2,0 TDI 7-DSG 4×4 142kW
Näidisperiood: 60 kuud ehk 5. aastat
Auto hind uuena koos registreerimistasuga: 54 465 €
Kuumakse (kasutusrent, 60 kuud, 30% jääkväärtus, intress 4,451%): 751 €/kuu
Lepingutasu: 544 € = 9 €/kuu
Riiklik aastamaks: 347 € aastas = 29 €/kuu
Kindlustused:

  • Liikluskindlustus: 18 €/kuu
  • Kasko: 52 €/kuu

Hoolduskulud:

  • Korralised tehnohooldused: 2976 € kogu perioodil ehk 49,60 €/kuu
  • Kuluosad (piduriklotsid- ja kettad, kojamehed, pirnid, tulekustuti taatlemine jmt.): 960 € kogu perioodil ehk 16 €/kuu
  • Riiklik tehnoülevaatus: 1x 55 € ümber arvutatuna kuudesse 0,91 €/kuu
  • Asendusauto kulu juhtumitele 250 € perioodil ehk 4,16 €/kuu, mis ei ole kaskojuhtumid (näiteks tehnilise rikke ajaks või liikluskindlustusjuhtumi korral)

Rehvid:

  • 5 aasta jooksul vaja osta:
    • Suverehvid üks jooks ehk 4tk 700 € 
    • Talverehvid kaks jooksu ehk 8tk 2296 €. 
    • Kokku 2996 € ehk  50 €/kuu
  • Rehvide vahetamine ja ladustamine 2x aastas 270 € ehk 22,5 €/kuu

Kokku kuus: ca 1002 €

Täisteenusrent on soodsa kogukuluga mugavusteenus

Ei tasu unustada, et liising pole ainus variant, kuidas endale uut autot lubada. Tasub võtta võrdlusesse ka täisteenusrent. Täisteenusrendi puhul on kõik eelnevalt mainitud kulud ühe kuutasu sees. Kasutades endiselt sama Škoda Kodiaq SportLine-i näidiseks: 


Kulukomponent
Liising (€/kuu)Mobire täisteenusrent (€/kuu)
Kuutasu751 €759 €
Lepingutasu9 €Hinna sees
Kindlustused (liikluskindlustus + kasko)70 €Hinna sees
Aastamaks29 €Hinna sees
Hooldused + kuluosad66 €Hinna sees
Ülevaatus1 €Hinna sees
Asendusauto4 €Hinna sees
Rehvid + vahetus73 €Hinna sees
Kokku kuus1002 €759 €Võit kuus 249 €
5 aasta kogukulu60 120 €45 540 €Võit kokku 14580 €

Automaks ehk registreerimistasu ja aastamaks

Eestis kehtiva automaksu mõju auto kogukulule on märkimisväärne. Automaksu optimeerimiseks tasub hoolega mudeleid võrrelda, sest nii registreerimistasu kui ka aastamaks erinevad ka sama automargi mudelite vahel üsna palju. 

Sõiduauto aastamaks ja registreerimistasu koosnevad järgmistest komponentidest:

  • baasosa
  • CO2 komponent
    • mida vähem heitmeid, seda väiksem maks
  • täismassi komponent
    • mida kergem auto, seda väiksem maks
    • elektriautod võivad rohkem kaaluda

On juba teada, et 2028. aastal automaksu hinnad tõusevad ja kõige enam tõuseb CO2 komponendi hind, seega valitsuse sõnum on ühene: soovid soodsat automaksu, siis vali võimalikult vähe saastav auto. 


Täismassi komponenti ei saa siiski eirata. Alla 2000 kg (elektriautode puhul alla 2200kg) kaaluvate autode puhul täismassi komponenti ei lisandu, kuid raskemate autode puhul maksad iga kilo eest lisaraha nii registreerimistasu kui ka aastamaksu puhul. 

Auto väljavahetamise hetk mõjutab kogukulu

Optimaalne väljumiskoht on tihti juba 3 aasta juures:

  • siis on autol veel garantii ja seega hooldus- ning remondikulud minimaalsed
  • tõenäoliselt läbisõit on alla 70 000 km ja auto on järelturul hea väärtusega
  • väldid suuri hoolduskulusid ja auto väärtuse suurt langust
    • 100 000 km läbisõitu nimetatakse “hinnakuristikuks”, sest nii kui see number esimest korda odomeetrile esimest korda jookseb, siis auto väärtus langeb 10-20%.
    • 100 000 km järel tulevad sageli ka esimesed kallimad hooldused
  • tehnoloogilised uuendused teevad sageli uued autod kütusesäästlikumaks
  • uute autodega on sageli meeldivam sõita

Auto väljavahetamine liiga hilja mõjub negatiivselt nii selle auto kogukulule, kui ka uue auto kogukulule, sest uuele autole jääb vähem raha sissemaksuks. 

Kokkuvõttes tasub auto omamise kulu osas alati vaadata suuremat pilti. Ostuhind või liisingumakse ei räägi kogu tõde – tõelise kogukulu määravad hoopis hooldused, kindlustused, maksud, rehvid ja väärtuse säilimine. Õigel ajal õige mudeli valimine, õigeaegne hooldus ning teadlik väljumine enne suuremaid kulusid hoiavad raha kokku ja närvid korras. Alternatiivne mugav ja stressivaba variant on täisteenusrent

Mudelivaliku mõju kogukulule

Õigesti valitud automudel kogukulu kontekstis tähendab enamat kui isiklik lemmik või soodne ostuhind. Auto, mis hoiab väärtust, on madala kütusekuluga, on soodsalt remonditav ja hooldatav võib auto omamise koguperioodi peale omanikule säästa tuhandeid eurosid. Jooksvad kulud moodustavad suure osa kogukulust ja seetõttu tuleks auto valimisel uurida ka hoolduste, rehvide, automaksu jms kohta.  

Mudelivalikut tehes on palju nüansse, millega arvestada. Alustuseks tasub mõelda, et kui pikalt on plaanis sama autoga sõita. 

  • Kui soovid sõita pigem uue autoga ja seega vahetad iga 3-5. aasta järel autot, siis on auto väärtuse säilimine kriitilise tähtsusega, sest valesti valitud mudeliga kaotad müümisel suure osa sisse pandud rahast.
  • Kui sõidad sama autoga enam kui 5. aastat või ostad vanema auto, siis muutuvad hooldus- ja remondikulud kõige olulisemaks komponendiks.
    • Sageli tulevad kõige kallimad hooldused pärast 5. sõiduaastat või 100 000 km läbisõitu täitumisel ning teatud vanuses autode puhul on remondile kuluv raha nii suur, et kuudesse ümber arvutades avastad, et maksad uue auto liisinguga võrdväärset summat.

Kütuseliik: kas valida elektrikas, hübriid, bensukas või diisel?

Kütuseliigil on mõju nii igakuisele kulule kui ka auto väärtuse säilimisele. 

  • Elektriauto või pistikhübriid:
    • Eelkõige võidavad sellest valikust inimesed, kellel on võimalik autot kodus soodsalt laadida. Sellisel juhul on igakuine kuluvõit kordades. Kui kodus laadimise võimalust ei ole, siis ei ole hinnavahe nii drastiline, et see tingimata kõiki muid argumente üle trumpama peaks. 
    • Hooldus võib olla soodsam, kuid remont võib olla potentsiaalselt väga kallis.
    • Veel mõned aastad tagasi võis öelda, et elektriautod kaotavad väärtust kolinal. Uuena oli elektriauto nii kallis, et järelturule müües pidi kõvasti hinnas alla tulema. Nüüd aga on uute elektriautode hind oluliselt mõistlikum ja seetõttu ei kaota elektriautot müües enam nii palju raha
    • Automaks on elektrikatel oluliselt soodsam, kui muude kütuseliikide puhul.
    • Sageli pakutakse liisingut elektriautodele soodustingimustel
  • Diiselmootor:
    • Kuigi diisel ei kõla tänapäeva kliimatundlikus maailmas eriti seksikana, siis peamised argumendid diisli ostmiseks kehtivad endiselt.
    • Kütusekulu on diiselmootoril üldiselt väiksem kui bensiinil ja arvestades juurde diisli hinda võib olla kulu kütusele on märgatavalt väiksem võrreldes bensiiniga. 
    • Diiselmootori hooldused on sageli soodsamad, kui bensiinimootoril.
    • Diiselmootorile leiad järelturul tõenäoliselt kiiremini ostja, kui bensiinimootorile. 
  • Bensiinimootor:
    • Arvestades tulevikus kallinevat kütusehinda ja aastamaksu mõju, siis tasub bensiinimootorit valida siis, kui valitud automodel on kindlasti soodsate hoolduskuludega. 
  • Hübriid:
    • Kuna diisel- ja bensiinimootorite suurim miinus on kallis kütus, siis tasub hübriidi kindlasti kaaluda, sest see aitab kütusekulu tasandada.

Hoolduse, remondi ja garantii mõju auto kogukulule

Automudeli valik dikteerib suurel määral ka hoolduse ja remondi kulud. Siiski saab tarku otsuseid tehes auto omamise jooksul vähendada auto kogukulu. 

Sagedased hooldusvead, mis kogukulu tõstavad:

  • Regulaarse hoolduse edasilükkamine (õlid, filtrid, hammasrihmad)
    • See mõjutab auto kulumist olulisel määral ja võib hiljem kallite remontidega kätte maksta 
    • Hilinenud hooldused võivad viia garantii kaotuseni.
  • Vale mootoriõli kasutamine
    • Ummistunud tahmafiltrid ja mootori suur kulumine on väga kallid tagajärjed väikesele valeotsusele.
  • Jahutusvedeliku, pidurivedeliku või roolivõimendiõli mittevahetamine
    • Kui vedelik hakkab lekkima või vedeliku tase on liiga madal, siis ei kahtle keegi, et on aeg asjaga tegeleda, kuid ka pikalt seisnud vedelikud on vaja välja vahetada, sest ajaga vedeliku kvaliteet langeb ja tekib sade, mis võib viia kallite remontideni
  • Hoolduse pealt kokku hoidmine garantiiajal
    • Kui hooldused on tehtud õigel ajal ja margiesinduses, võib tootja pakkuda lojaalsele kliendile pärast garantiiaega goodwill soodustust – kuni 90% töödele ja 50% varuosadele (esindus ei ole kohustatud seda pakkuma, seega otseselt ei tasu selle peale lootma jääda). Selline soodustus on kogukulule märgatav, aga seda ei saa, kui hooldused on tegemata jäetud või tehtud mujal.
    • Ka auto müümisel jälgivad potentsiaalsed ostjad hooldusraamatut ja üldiselt ei usaldata muid töökodasid samaväärselt esindusega, seega tundub ostjatele kahtlane, kui uut autot on hooldatud mujal, kui esinduses. 
  • Rehvide väljavahetamisega viivitamine
    • Suurem kütusekulu
    • Võib kiirendada pukside, laagrite ja amortisaatorite kulumist 
    • Suurem õnnetuse oht – üks avarii võib tähendada tuhandeid eurosid remondikulusid ja kulunud või hooajale mitte vastavad rehvid raskendavad õnnetuse vältimist keerulistes oludes.

Kui eelnevad põhimõtted kehtisid kõikidele autodele, siis sõltuvalt autost võivad hakata spetsiifilised tegurid rolli mängima:

  • Premium automargid:
    • Hoolduskulud võivad olla 2–3 korda kõrgemad kui samas suurusklassis massmudelitel
    • Autode väärtus kukub premium autode puhul enim
  • Erimõõdus rehvid:
    • Näiteks 21-tolliste velgede puhul on valikus vaid premium-rehvid, sest odavamad tootjad selles mõõdus rehve ei tee. See mõjutab olulisel määral auto kogukulu, eriti kui erimõõdus rehvid satuvad keskklassi autole. 
  • Hinnapommid:
    • Ootamatult kallid hooldused või remondid, mis tekivad teatud läbisõidu järel – teatud mudelid on selle poolest kurikuulsad. 
  • Teatud lisavarustus
    • “Falcon wing” uksed:
      • Need tohutult efektsed uksed on kasutusel just Tesla Model X autodel, kuid tasub teada, et nende remont on kallis ja seega tuleb nende uste avamisel olla eriti ettevaatlik
    • Adaptiivne või aktiivne vedrustus:
      • Adaptiivse vedrustuse jäikus muutub vastavalt teeoludele ja sõidustiilile
      • Aktiivne vedrustus suudab aktiivselt reageerida tee ebatasasustele ja hoida autot stabiilsena
      • Kuigi selline vedrustus ei pruugi kallimalt kajastuda hooldusarvetel, siis remont on neil tõesti kallis. 

Levinud müüdid

Müüt: mida soodsamalt auto kätte saan, seda väiksem kogukulu

Kindlasti ei saa öelda, et see väide täiesti vale oleks. Auto ostuhind moodustab kogukulust märkimisväärse osa ja seega mõjutab hea soodushind kogukulu palju. Ohtlik on aga see, kui võrreldakse autosid ainult ostuhinna alusel. 

Kõige tõenäolisemalt saad kogukulu osas petta, kui võrdled kasutatud preemiumklassi autot uue keskklassi autoga. Näiteks saaksid mõne aasta vanuse BMW kätte parema hinnaga, kui uue Škoda. Samas on BMW puhul kallim nii hooldus, kindlustus kui ka kütusekulu – preemiumi puhul lihtsalt nii on. Lisaks jõuab kasutatud autode puhul 100 000 läbisõidu järgne hinnapomm varem kätte. 

Seega kui soovid kulusid optimeerida, siis võta arvesse kõiki kulusid, mitte vaid ostuhinda. 

Müüt: mida kauem autot kasutada, seda väiksem kogukulu

Ka selles on kübeke tõtt ja palju eksimisruumi. Oletame näiteks, et võtad liisingusse tutika auto  viieks aastaks. Sellisel juhul tundub kuuendal aastal, et kulud on oluliselt kukkunud, sest igakuine liising jäi ära. Samas täitub suure tõenäosusega kuuendal aastal 100 000 km läbisõitu, misjärel tuleb tüüpiliselt esimene kallim hooldus. 

Mõned aastad on seejärel tõepoolest soodsad – see on see magus hetk, kui liising on makstud ja autot ei pea palju remontima. Kuid sõltuvalt auto mudelist – mõnel varem, mõnel hiljem – tekivad siiski vanusest tulenevalt suuremad hoolduse- ja remondikulud, kuni saabub punkt, mil vana auto remontimine on kallim, kui uuema auto liising. Kui hakkad auto väljavahetamisele mõtlema alles sellel hetkel, siis ei pruugi vana autot müües enam uue sissemaksu raha kokku saada. 

Müüt: täisteenusrent on kallim kui liising

Sageli peetakse täisteenusrenti kallimaks valikuks, sest võrreldakse vaid liisingumakset ja täisteenusrendi kuutasu. Sellise võrdluse puhul tehakse endale karuteene. Liisingu puhul peab kogukulu arvestusse panema ka hoolduse, remondi, kindlustuse, aastamaksu, rehvid jm jooksvad kulud. 

Mobire täisteenusrendi kuumakses on kõik eelnevad kulud ühe teenustasu sees, seega tasub teha võrdlus TCO baasil – ja sageli avastad, et Mobire suudab pakkuda kogukulu mõttes soodsamat hinda tänu mahuefektile, mida eraisikul või väiksema autopargiga ettevõttel ei ole. 

Ettevõtte puhul tuleb sageli mängu veel nüansse, mis muudavad auto omamise kogukulu täisteenusrendi puhul soodsaimaks valikuks. Ettevõtete kontekstis räägime ühel juhul teenusest ja teisel juhul varast ning kohustusest – see on raamatupidamislikult üsna erinev. Mida suurem autopark, seda enam hoiab täisteenusrent kokku ka tööjõukuludelt: eraldi autopargi haldurit pole vaja ning töötajaid ei pea koormama kõrvaliste ülesannetega. Kõik autodega seotud mured võtab enda kanda Mobire.