Täisteenusrent muutub aina populaarsemaks

Euroopas on täisteenusrent ettevõtete seas loogiline valik autopargi omamise või  liisimise asemel. Vaikselt hakkab täisteenusrent hoogu koguma ka Eestis.

Eestlased tahavad omada. Endale osta ja oma nime omanikustaatuses näha. Ka sõidukite liisimist võib siinkohal nimetada omamiseks, kuna kogu sõidukiga seotu, alates ostust kuni müügini, on liisinguvõtja peal ja finantseerija on vaid raha laenaja rollis. Taoline omandihimu võib aga ettevõtluses muutuda kiirelt koormavaks, eriti
kui autosid on vaja soetada kümnete kaupa.

Meie lähiriikides on täisteenusrent aga väga populaarne ja isegi elementaarne teenus, mida ettevõtted oma autode haldamiseks kasutavad. Keegi ei näe omamise vajaduses mõtet, sest suured sissemaksed ja ebastabiilsed kulutused ei lase rahavooge korrektselt ette planeerida. Palju aega võtab uue sõiduki valik ja soetamine ning ka hilisem realisatsioon. Erinevate ettevõtete kogemused näitavad, et ühe autoga seotud toimingud võtavad aega kuni 25 tundi aastas.

Täisteenusrent on võimalus rentida autot ja maksta fikseeritud kõik hinnas kuumakset. Lühidalt tähendab see seda, et ettevõttel on autod, mida kasutada, kuid kõik autodega seotud toimingud teeb rendileandja. “Täisteenusrent sobib kõikidele firmadele, nii kolme kui ka 50 auto vajaduse korral. Selleks, et suurem ettevõte ei peaks eraldi inimest firmaautode halduseks tööle võtma, on mõistlik kasutada meie teenust. Nii hoiab ettevõte kokku aega ja raha,” ütleb täisteenusrenti pakkuva ettevõtte Rentest tegevjuht Andrus Valma.

Liising vs. täisteenusrent
Autot meil tavaliselt kohe välja ei osteta, pigem liisitakse. Liisimisel ja täisteenusrendil on oluline vahe – liisimine nõuab üldjuhul sissemakset ning auto valimine, analüütika ja hoolduse ning remondi korraldamine jääb kasutajale, täisteenusrendi puhul vastutab aga rendileandja.

Kuna eestlased on kinnisvarausku, siis on võrdlus äripinna rendiga asjakohane. On suur vahe, kas maksta renti ja kasutada bürood või muud pinda vastavalt vajadusele või osta äripind pangalaenu abiga, makstes pikki aastaid igakuiselt kohustuslikku tagasimakset. Jah, ka rent on kohustuslik igakuine makse, kuid sidusus konkreetse pinnaga ja ruumidega seotud tegevused on palju väiksemad kui ostetud pinna puhul. Seepärast kasutabki suur osa ettevõtetest rendipindu.

Rentnikuna saab alati bürood või muid äripindu paindlikult suurema või väiksema vastu vahetada, mis omandatud vara puhul pole sugugi nii lihtne. Kui äripinnal on vaja teha parandustöid või vajab mõni seade väljavahetamist, siis tuleb vaid teavitada omanikku ja mure on tema lahendada.

Sarnaselt on ka auto puhul – täisteenusrent on justkui büroopinna rentimine, liisimine võrdub ostuga. “Esimese puhul on ettevõtjale olulisteks märksõnadeks vabadus, asjaajamise lihtsus, kindel igakuine väljaminek ja vähe lisakohustusi, teise puhul on need vastupidised,” ütleb Andrus Valma.

Igakuise rendimakse sees palju teenuseid
Täisteenusrent on Lääne ühiskonna rahavoogude juhtimise ja ajasäästu tagav teenus, mis võimaldab ettevõtetel hoida fookust oma põhitegevusel, kasutada probleemivabalt autosid ja mitte kulutada oma aega auto eest hoolitsemisele või finantsilistele küsimustele seoses sõidukitega. Fikseeritud kõik hinnas kuumakse annab finantsjuhtidele kindluse ja lihtsuse eelarve planeerimisel.

“Vahel kuuleme, kuidas inimesed võrdlevad liisingu kuumakset meie täisteenusrendi kuumaksega ning leiavad, et liising on justkui odavam. Isegi kui liisingumakse on numbriliselt väiksem täisteenusrendi kuumaksest, siis see pole veel lõplik tõde,” rõhutab Valma ja lisab: “Tegelikult on need kaks numbrit võrreldamatud, sest täisteenusrendi kuumakse sisaldab lisaks auto igakuise kasutuse tasule ka mitmeid seonduvaid kulusid, millega sageli ei arvestata,” selgitab Andrus Valma.

Täisteenusrendi puhul on tihti igakuise rendimakse sees nii liiklus- kui ka kaskokindlustus, 24 h teenindusabi, hoolduskulud, rehvid, asendusauto, kütusekaart, kulumaterjalid ning valikus on palju muidki teenuseid. “Ettevõttel endal jääb oluliselt
vähem asjaajamist, kasvõi seoses kindlustuste kehtivuse jälgimise, kindlustusjuhtumitega seotud toimingute või remonditöödega. Klient helistab oma haldurile või teenindusabisse ja kõik asjad saavad läbi rendifirma aetud,” lisab Valma.

Ka raamatupidamislikult lihtsam
Lisaks juba varem mainitud lihtsale eelarvestusele ja kulude kontrollile, mis täisteenusrendi fikseeritud kuutasu ettevõtetele mugavaks teeb, on sel teenusel ka raamatupidamislikult väärtuslik lisanüanss. Nimelt jõuab kliendi raamatupidamisse kümnete arvete asemel üks koondarve, mille peal kõik firmaautode kulud. “Ühe auto haldus on tehtav, aga kui sõidukeid on rohkem, siis on see raamatupidajale arvestatav töömaht,” ütleb Valma.

Kuna Rentesti pakkumised tehakse kliendipõhiselt ja individuaalselt kliendi soovidest ning vajadustest lähtuvalt, on kliendil võimalik valida eri teenuste vahel. Andrus Valma ütleb, et tänu pikaajalisele kogemusele oskavad kliendihaldurid aru saada klientide tegelikest vajadustest, suudavad anda nõu ja abi ka finantsiliste ja raamatupidamislike küsimuste korral ning oskavad soovitada, kuidas teatud juhtudel kõige mõistlikumalt toimida. Pisinüansse nii raamatupidamises, maksustamises kui autoga seotud argitegevustes on palju.

Esimese sammuna peaks ettevõte kontakteeruma Rentesti klienditeenindusega, et kohtumisel, telefonivestluses või e-kirja teel suheldes välja selgitada ettevõtte hetkeolukord ja reaalne vajadus autopargi halduses. Vastavalt saadud infole vormistatakse rendipakkumine, leitakse lahendus olemasoleva pargi realisatsiooniks või ülevõtmiseks ja sobivuse korral ongi võimalik alustada täisteenusrendi hüvede kasutamise ja nautimisega.